Eile otsustasin, et ei tee enam kitarritunde. Ma ei tea, kas ma olen sellest juba kirjutanud, aga olen kitarriõpetajaks kahele poisile. Oleme teinud tunde juba peaaegu pool aastat. Poiste ema väga tahtis, et poisid oskaksid kitarri mängida ja pöördus minu muusikaõpetaja poole. Tema, aga omakorda kohe minu poole, kuna teadis, et ma mängin kitarri. Alguses olin sellele vastu, kuna ma olen kitarri õppinud täiesti ise, ilma mingite juhtnöörideta, niiet võin väga vabalt paljusid asju valesti teha. Siis, aga lõpuks jäis siiski nõusse ja praegu olen selle otsusega väga rahul. Iga tunniga ma õppisin ise ka midagi juurde, sest see kellelegi millegi selgest tegemine on ikka päris keeruline. Pidin igasuguseid asju välja mõtlema, et nad minust aru saaksid. Selle alasid kogemusi on mul ennegi olnud. Umbes aasta tagasi aitasin oma eelmisel muusikaõpetajal koore juhatada. Minu õpetaja käis töö kõrvalt ülikoolis, aga ta ei tahtnud kooriproove ära jätta, siis ta paluski mind appi. Segakooriga ei olnud eriti keeruline, kuna tegemist on ikkagi suurte inimestega ja paljud neist tunnevad nooti. Lastekooriga oli palju keerulisem, sest nendest paljud noote ei tunne ja siis pidin ma igasuguseid trikke tegema, et nad laulud selgeks saaksid.
Kitarritunnist siis veel niipalju, et mai kuu on mul alati väga kiire ja otsustasime, et sel aastal enam ei tee. Kindasti teeme uuel aastal uue hooga edasi.
Kuna tundi ei olnud, siis läksin hoopis Age Juurika kontsertile. Ta on üks parimaid pianiste. Ma tõesti ei olnud veel oma silmaga näinud, et keegi nii hästi klaverit mängiks. See oli midagi müstilist, kuidas ühe inimese näpud saavad nii kiiresti liikuda. See on väga pika harjutamise tulemus, mis lisaks harjutamisele nõuab ka annet.
Kohe peale kontserti läksin Jaan ja Mirja Randvere juurde, et neilt head klassikalist muusikat küsida. Ma sain endale jõuludeks väga suure mahuga ipodi ja nüüd tahan siia head muusikat. Kogu see aeg kui Jaan mulle plaate otsis, siis rääkis ta igasuguseid asju juurde, niiet sain jälle targemaks.
Päev oli sisutihe nagu alati ja kindlasti õppisin uusi asju juurde mida ma endale praegu võib-olla ei teadvusta.
Mariann
No comments:
Post a Comment