Lõpetuseks

Peame mõlemad Marianniga vabandama, et ilusti blogi ära ei lõpetanud. Mariann läks Ukrainasse ja minul oli ka tegemist ja siiapaika see jäi. Kuid nüüdseks loodan, et seda blogi on huvitav lugeda nii teistel kui meil endil.
Blogimine õpetas seda, et tegelikult polegi nii kerge päeva tegemisi sõnadesse panna. Eriti, kui palju tegemist on. Arvan, et nii minul kui Mariannil oli seda endalgi huvitav kirjutada ja muidugi oli see suur ettevõtmine iga õhtu ette võtta siia kirjutamine. Kuid saime kenasti hakkama ja jäime isegi rahule.
Täna sai meil üks suur asi tehtud, nimelt matemaatika ülemineku eksam ja nüüd saab ennast natuke vabamaks lasta, kuid sellega asi ei piirdu, peagi ootab meid eest geograafia riigieksam.. seega edu ja head põrumist meile!
Loodame, et tuleb ilus kevade lõpp ning veel ilusam suvi.

 Mariann Eesti Mandoliinide Orkestriga Ukrainas


Gertu ja Mariann

Teisipäev kui spordipäev

Küll oli täna hea hommik, ei pidanudki harjumuspäraselt vara ärkama. Kuid, hommikul tegi ema mulle kaheksa ajal ilusa äratus. Tuli ütles, et tema ei saa mind Kubijale viia ning pean ise vaatama kuidas hakkama saan. Läbi une ei reageerinud sellele ma koheselt, kuid kui 10 ajal silmad avasin, oli see korralikult kohale jõudnud ja tekkis isegi et paanika - kust ma leian transpordi!? Meie koolist pole palju inimesi, kes elaksid siin kandis kus mina. Minu asulas neist ühtegi. Õnneks kõik laabus ja leidsin endale sõbra, kes mind peale võttis. Tuleb tunnistada, et kuangi ei saa millelegi kindel olla ja sõltuda millestki väga, sest kui juhtub mõni muudatus, pead oskama sellele reageerida.
Nagu Mariann juba mainis, oli meil täna spordipäev. Samuti saate Marianni postist teada, et see sisaldas orienteerumist Kubija metsas. Ja tõesti, meil läks päris hästi. Tore oli küll metsa vahel joosta. Kuid ühel hetkel pidi meil süda seisma jääma, kui järsku üks päris suur kits meie nina all mööda tormas. Tehti ka nalja, et meil on konkurente. Vaene kitseke avastas, et tema territooriumile on tungitud ja oli väga segaduses.
Peale orienteerumist oli mul aega kodus olla ja puhata. Ühel hetkel kutsuti mind välja grillima ja niisama istuma sõbra poole. Kuna mul oli õhtuse laulmiseni aega, nõustusin. Ilm läks isegi pilvisest päikseliseks ja väga mõnus oli. Peale seda läksin kohe linna segakoori proovi ning siis veel veetsin natukene linnas aega ja tulin koju.
Kodus istusin ja mõtlesin ning avastasin,et on ikka jube igav. Siis mõtlesin, et ajaks end välja, mis sest, et kell oli juba üsna hiline. Oli päris mõnus oma mõtetega kahekesi olla ja kuna ilm oli ka selline mõnus, ei soe ei külm, siis ka lihtsalt ilma nautida. Arvan, et teinekord ongi hea üksi minna kõndima ja mõelda oma paljusid mõtteid, pärast on kohe hea tunne. Nüüd arvan, et on õige aeg magama minna.
Ilusat und ja olge tublid!
Gertu.

3.mai

Küll oli täna hea päev. Üle pikka aja sai magada peaaegu, et lõunani. Selliseid hommikuid ei ole mul isegi nädalavahetsustel. Kuna täna oli inglise keele riigieksam siis kogu ülejäänud kool saadeti metsa orienteeruma. See oli päris tore, pidime mööda Kubija metsa jooksa ja punkte otsima. Lõppkokkuvõttes läks meil väga hästi.
Kui ma koju tulin hakkasin oma iPodiga mässama. Tõmbasin lugusid juurde, proovisin filme peale panna.Ülehomme sõidan ma reisile, kus on hea muusikat kuulata. Alguses läks mul kõik see tõmbamine päris hästi. Ma isegi imestasin, sest tavaliselt ma nende asjadega hakkama ei saa. Siis aga mingi hetk iPod lihtsalt ei teinud enam mitte midagi ja siiamaani on sama olukord. Pilt on ees, aga midagi ei juhtu.
Lugesin läbi väga palju erinevaid interneti lehekülgi, nii eesti keelseid kui ka inglise keelsed. Sain igasuguseid teadmisi juurde, aga kahjuks see, mida mul vaja oli, seda polnud kuskil kirjas. Rääkisin ka sõpradega, aga ka nemad ei osanud mind aidata.
Loodan, et kõik saab korda, sest tegemist on ikkagi hinnalise asjaga.

Mariann

2.mail

Kuna eile ma ei jõudnud, siis tuleb eilse postitus lihtsalt täna teha.
Eile otsustasin, et ei tee enam kitarritunde. Ma ei tea, kas ma olen sellest juba kirjutanud, aga olen kitarriõpetajaks kahele poisile. Oleme teinud tunde juba peaaegu pool aastat. Poiste ema väga tahtis, et poisid oskaksid kitarri mängida ja pöördus minu muusikaõpetaja poole. Tema, aga omakorda kohe minu poole, kuna teadis, et ma mängin kitarri. Alguses olin sellele vastu, kuna ma olen kitarri õppinud täiesti ise, ilma mingite juhtnöörideta, niiet võin väga vabalt paljusid asju valesti teha. Siis, aga lõpuks jäis siiski nõusse ja praegu olen selle otsusega väga rahul. Iga tunniga ma õppisin ise ka midagi juurde, sest see kellelegi millegi selgest tegemine on ikka päris keeruline. Pidin igasuguseid asju välja mõtlema, et nad minust aru saaksid. Selle alasid kogemusi on mul ennegi olnud. Umbes aasta tagasi aitasin oma eelmisel muusikaõpetajal koore juhatada. Minu õpetaja käis töö kõrvalt ülikoolis, aga ta ei tahtnud kooriproove ära jätta, siis ta paluski mind appi. Segakooriga ei olnud eriti keeruline, kuna tegemist on ikkagi suurte inimestega ja paljud neist tunnevad nooti. Lastekooriga oli palju keerulisem, sest nendest paljud noote ei tunne ja siis pidin ma igasuguseid trikke tegema, et nad laulud selgeks saaksid.
Kitarritunnist siis veel niipalju, et mai kuu on mul alati väga kiire ja otsustasime, et sel aastal enam ei tee. Kindasti teeme uuel aastal uue hooga edasi.
Kuna tundi ei olnud, siis läksin hoopis Age Juurika kontsertile. Ta on üks parimaid pianiste. Ma tõesti ei olnud veel oma silmaga näinud, et keegi nii hästi klaverit mängiks. See oli midagi müstilist, kuidas ühe inimese näpud saavad nii kiiresti liikuda. See on väga pika harjutamise tulemus, mis lisaks harjutamisele nõuab ka annet.
Kohe peale kontserti läksin Jaan ja Mirja Randvere juurde, et neilt head klassikalist muusikat küsida. Ma sain endale jõuludeks väga suure mahuga ipodi ja nüüd tahan siia head muusikat. Kogu see aeg kui Jaan mulle plaate otsis, siis rääkis ta igasuguseid asju juurde, niiet sain jälle targemaks.
Päev oli sisutihe nagu alati ja kindlasti õppisin uusi asju juurde mida ma endale praegu võib-olla ei teadvusta.

Mariann

Tegus esmaspäev

Eile juhtus väike äpardus ja meil Marianniga mõlemal jäi blogimata. Aga nüüd mõtlesime järgi blogida.
Eile oli üsnagi tihe päev. Peale pikka koolipäeva läksin Mariannile külla, kuna arvasin et mul on piisavalt aega. Arvasin, et Noortekeskuse aktiivi ja noortekogu koosolek on samal ajal, kell 5, kuid ei, noortekogu oli hoopis kell 4. Õnneks rutates sinna ei jäänud ma millestki ilma ja hilinesin vaid 10 minutit. Seal räägiti vajalikest teemadest ja kohe otse teise majja Noortekeskuse aktiivi koosolekule. Teemaks oli fotojaht, kuid sain seal olla vaid 15 minutit. Siis ruttasin bussile, kuna pean bussi peale mõtlema üle poole tunni, päris ebaaus, et bussiliikluse pärast peab jätma mõned asjad ära ja see röövib niivõrd palju aega. Seega ei saanud ka trennis osaleda. Kui olin bussiga koju, Puigale jõudnud, läksin koju, et oma kaks kotti, kooli-ja trennikott, ära viia ja läksin koheselt spordihoonesse. Olin järjekordselt korvpalli lauakohtunik. Lõppude-lõpuks oli see viimane mäng. Mäng oli põnev ja rabelemist palju. Siis oligi käes juba õhtu ja peagi aeg magama heita.
Eks olegi nii, et kui tahta, jõuad igalepoole. Juhul kui muidugi ei hakka üritused ja ettevõtmised kattuma. Mõni päev peabki end lolliks jooksma, kuid olen kindel, et see teeb tulevikus head ja toob palju kogemusi. Siinkohal tuleb meelde lause, mis Mariannil oli ühe märgi peal: ''Tee head, siis leiad head!''
Gertu.

Tihe nädalavahetus...

hei,
Kuna ma nädalavahetusel kodus ei olnud, siis kahjuks ei saanud blogida. Nüüd siis blogin tagantjärgi. Laupäev oli väga tihe päev. Kohe hommikul sõitsin Tartusse Eesti Noorte Sümfooniaorkestri proovi. See proov tehti laulupeo jaoks, kus me esineme. Proov oli väga raske, see oli lausa vastupidavus treening. Kell 10 tõstsin viiuli oma õlale ja ja kell 4 lasin alla. Kes veel ei tea, siis viiulimäng on kõige rohkem lihaseid nõudev pillimäng ja see mõjub tohutult halvasti seljale. Viiulimängu peetakse ka kõige rohkem loomulikke andeid nõudvaks tegevuseks üldse. Niiet raske on see viiulimäng. Sellised suured proovid on keerulised ka dirigentide poolest. Võrus on meil koguaeg üks dirigent ja olen väga harjunud tema käe järgi mängima, Tartus aga oli iga lugu erineva dirigendiga. Selline asi nõuab väga palju keskendumisvõimet ja tähelepanelikkust. Pean mõistma dirigendi igat liigutust kohe loo algusest alates. Õhtul läksin sõbranna sünnipäevale, kes õpib Hugo Treffneri Gümnaasiumis. See oli ka omaette kogemus, sest olin ainuke inimene sünnipäeval, kes ei õpi Treffneris. Inimese olid väga targad ja sain palju tarkust juurde. Ka kell 2 öösel võidi mulle rääkida Venemaa ajaloost ilma mingi probleemita.
Pühapäev möödus mul jälle proovides, nagu alati.
See oli tõeliselt põnev nädalavahetus.

Mariann

Oh nädalavahetus..

Tervetuloa! :D
..natuke soome keelt ka.
Reedel oli üsna tegus päev. Kui koolist koju jõudsin, polnudki palju aega et lihtsalt olla või puhata. Pidin emal aitama asjatada, tema tantsurühm sai 5 aastaseks. Ka mina olin kohustatud vaatama minema tädikesi. Eks ma siis läksingi, tegin mõned pildid, kuid kaua ei jõudnud olla. Päris tore on küll vaadata kuidas vanem põlvkond tahab millegiga tegeleda ja tantsivad. Eks neil ole palju raskem meelde kõik sammud jätta ja vanus teeb ka jalgadega või üldse enda liigutamisega oma töö. Aga kui on tahtmist, on ka tulemus.
Peale seda, kui olin sealt ürituselt lahkunud oli mul tarvis üks korvpalli mäng protokolli kirja panna. Viimaste andmete järgi oli see eelviimane mäng. Olen ikka päris palju mänge kirja pannud. Üsna rutiinseks on muutund. Kohe peale korvpallimängu ruttasin kodust läbi ja põrutasime kesköökossule. Üsna palju rahvast oli ning üritus, tundus, et läks plaanipäraselt hästi. On tore küll vaadata kõrvalt, kuidas see üritus on korraldatud, sest ilmselt pean noortekogu liikmena seda ühel heal päeval hakkama samuti korraldama. Eks siis saab ka oma sõna sekka öelda, mis oleks võinud paremini olla või lihtsalt kaasa rääkida.

Laupäeval läksin lõuna paiku trenni. Korralikult sai ikka trenni tehtud, uusi liigutusi õpitud ja teadmisi saadud. Päris hea on ikka olla, kui oled korralikult ennast liigutanud, enesetunne on peale seda väga hea. Õhtul läksin sünnipäevale ning mõtlesin, mis ma sõbrale kinkida võiks. Raha on ju tegelikult üsna igav kingitus, kuid see on lihtsaim väljapääs. Kuid, palju toredam on sünnipäevalist kasvõi natukenegi üllatada. Mina üllatasin lasteshampusega, natuke muudetud pudeliga. Võtsin õige sildi ära ning otsisin sünnipäevalisest paar pilti ja kirjutasin sildi ja saigi vahva pudel. Hea meel sai endalgi, kui midagi natukenegi teistsugust välja mõtlesin.

Nüüdseks on kätte jõudnud pühapäev ja arvan, et plaanin puhata. Natuke on ikka vaja endale lubada ka rahulikult olla, nautida ilma või lihtsalt kodus olemist.
Olge tublid!
Gertu.